Väsimuse varjatud põhjused

On tavaline, et varakevadel vaevab inimesi väsimus. Pikast talvest ja vitamiinipuudusest räsitud keha vaevleb energiapuuduses. Väsimus võib tekkida aga ka muudel põhjustel. Väsimus on tegelikult organismi kaitsereaktsioon ja annab märku, et inimene vajab puhkust. Kui väsimusest ei vabane ka puhkamise abil, siis on tegemist millegi tõsisemaga. Ka pikema haiguse järel võtab taastumine kauem aega, isegi pärast tavalise külmetushaiguse põdemist tuntakse väsimust ja vaja on taastumisperioodi. Pikad põletikunähtudega haigused on veelgi kurnavamad.

Väsimust võivad tekitada südame- ja veresoonkonna haigused, viirushaigused, suhkruhaigus, kilpnäärmehäired, reuma, aneemia jt. Tihti ongi just väsimus see, mis aitab haiguse avastada. Enamasti leiab meditsiin väsimuse tõelise põhjuse üles, aga on väike osa inimesi, kelle puhul kurnatuse ja väsimuse nähud jäävadki mõistatuseks.




Tänapäeva suhteliselt uus nähtus on kroonilise väsimuse sündroom. See meenutab suuresti avitaminoosi või depressiooni ja sageli meedikud ei oska öelda, millega on tegemist. Selline sündroom tekitab neuroloogilisi nähtusid, immuunsüsteemi nõrgenemist ja võib soodustada vähi arenemist. Põhjuseks võib olla pikaajaline stress, ületöötamine, liiga palju pingeid ja üleelamisi. Krooniline väsimus algab sageli nagu tavaline viirushaigus, aga uriini- ja vereanalüüsid ei näita mingeid kõrvalekaldeid. Lisanduvad keskendumisraskused, peavalud, mäluhäired, müra- ja valgustundlikkus, võib esineda nii unetust kui ka unisust. Kui selline elutüdimus ja väsimus kestab rohkem kui kuus kuud ja miski seda ei leevenda, on see väga tõsine ohusignaal. Kõige rohkem kannatavad selle all nooremapoolsed ja keskealised naised, kes peavad üheaegselt karjääriga toime tulema, kodu ning laste eest hoolt kandma, ühiskonna nõudmistega toime tulema. Tekib läbipõlemise sündroom, mida omakorda mõjutavad ületöötamine ja nõrgenenud immuunsüsteem. Otsest ravi selle vastu ei olegi. Igapäevasest värskes õhus jalutamisest või hommikusest kontrastdušist võib siiski abi olla. Ka autogeenne treening, psühhoteraapia või käte abil massaaž võib aidata. Abi võib olla ka vitamiinidest ja ravimtaimedest (kõrvenõges, naistepunaürt, viirpuu). Vahel tuleb elus muutusi teha ja enda koormust vähendada, et end säästa.




1. Menüüs on liiga palju lihtsüsivesikuid

Sai, helbed, maiustused, valge riis, makaronid, kartul, manna, valge jahu tuleks asendada kaunviljade, tatra, pruuni riisi, kruupide, valgurikaste toitude ja roheliste köögiviljadega. Jahutoodetest ja magusast tekib kiiresti sõltuvus, see häirib kõhunäärme tööd. Pärast šokolaadi söömist hüppab veresuhkur kiiresti liiga kõrgele ja langeb seejärel liiga kiiresti. Tulemuseks on unisus, ärrituvus, kaalutõus ja soov kogu aeg midagi magusat süüa.

2. Halb uni ja väljamagamatus

Magama soovitatakse minna ühel ja samal ajal. Und soodustavad vaikus, pime ja õhutatud tuba, piisav füüsiline koormus. Nädalavahetustel unevõlga pikema magamisega tasa teha püüdes rikutakse ära vaid bioloogiline kell. Hommikul liiga kaua voodis vedeledes võib aju jääda terveks päevaks poolunne. Kui bioloogiline kell hästi töötab, ärkab inimene igal hommikul enam-vähem samal ajal.




3. Vererõhu kõikumine

Seda häiret on avastatud paljudel kroonilise väsimusega inimestel. Kui pikaajaline seismine põhjustab peapööritust või isegi minestamist, võib eeldada vererõhu liigset kõikumist. Vererõhu stabiliseerimisel on sageli abi soola ja vedeliku tarbimise reguleerimisest (tarbitakse liiga palju või liiga vähe).

4. Veepuudus

Janutunne on juba keha appikarje. Veepuudus annab sageli tunda väsimusena, sest vere üldkogus väheneb veepuudusel ja see tekitab väsimust. Aktiivse eluviisiga inimene peaks jooma päevas 6-8 klaasi vett. Klaas puhast vett hommikul aktiveerib ainevahetuse terveks päevaks.

5. Ravimite kõrvalmõjud

Paljud allergia- ja põletikuvastased ravimid tekitavad väsimust ja unisust. Ka külmetusvastased, vererõhku reguleerivad, uriinieritust soodustavad ravimid on sama mõjuga.




6. Stress

Ülekoormuse, hirmu ja surve all tekib stress. Inimene hoiab stressis olles alateadlikult ülakeha lihaseid pinges ja pea tõmmatakse õlgade vahele, mille tagajärjel tekib ülemäärasest lihaspingest väsimus. Igasugune päevane pinge tuleks võimalikult kiiresti püüda maha võtta, et see ei kuhjuks. Kõige lihtsam viis on keskenduda rahulikule ja aeglasele või rütmilisele hingamisele (ruuthingamisele). See on lihtne ja tõhus viis taastada enesevalitsus ja tasakaal.

7. Silma- , kaela-, seljalihaste pinge

Pikalt ja pingsalt arvutiekraani ees istudes tekib pinge silmadele, kaelale, turjale. Pikalt istudes või seistes, ebamugavas asendis ja sundpoosis olek tekitab väga kiiresti väsimuse. Iga tunni järel tuleks teha puhkepaus või mõni väike kehaline harjutus, et liigset pinget vältida. Silmade ülekoormuse vältimiseks on samuti vaja teha harjutusi.

8. Valgusepuudus, sünged värvid, kaamos

Valguse vähesus põhjustab unisust, väsimust ja depressiooni. Ümbritsevale miljööle peaks sel juhul lisama rohkem värve, valgust, soojust. Eriti kollane ja oranž tõstavad toonust, pilku tuleks rohkem hoida soojadel ja eredatel värvidel. Ka elav tuli mõjub hästi. Samas ei tasu eredate värvidega üle pingutada, liigne kirevus erutab närvisüsteemi, ka see põhjustab väsimust.




9. Liikumisvaegus

Mehed teevad rohkem sporti ja liigutavad end füüsiliselt jõulisemalt. Seetõttu kaebavad nad ka väsimust vähem ega kannata depressioonide all nii palju. Kehaline liikumine soodustab energia tootmist ja paneb tardunud vere aktiivselt liikuma, ergutab ainevahetust. Lühike hommikvõimlemine ergutab hästi. Iga päev ja iga ilmaga peaks liikuma väljas loomulikus valguses nii palju kui võimalik. See aitab toonust hoida ja energiataset tõsta. Ei pea ilmtingimata sportima, hoogne kõnd sobib selleks väga hästi, samuti mere ääres või metsas jalutamine.

10. Kevadväsimus

Varakevadel vaevab inimesi vitamiinipuudus. Valgusevaene ja külm periood kulutab ära ka energia. Varakevadisel ajal on vaja end teadlikult turgutada.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Aastahoroskoop (karmad)


Suhte analüüs ja võimalused (kvaliteet)


Inimese numeroloogiline sünnitabel + Sünniratta kood


Kausid (15 cm) (4 tk)


Seinapilt lõuendil või kapal: Nõmmeveski juga


Seinakaunistus: koolibri


Merkaba täht: mäekristall


Kaelakee ja kõrvarõngad


Käevõru


Elevandi kujuke: obsidiaan


Päikesepüüdja: merevaik


Skulptuur: hirv



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Related posts